palun too mulle tiivad, et ma saaksin lennata. Võid need kokku voltida ja sussi sisse toppida, küll ma need hommikul avastan. Lõuanks õpin lendama ja tõusen maa ja mere kohale.
Tuul räsib mu juukseid ja puhastab mu mõtted muredest ja vabadust, mida ma tunnen, ei saa millegagi võrrelda. Tunnen, kuidas tuul puhub mind edasi, vabanen hallist igapäeva rutiinist ja lihtsalt lendan. Lendan ilma eesmärgita kuhugi jõuda, see pole oluline.
Ma võin näha teisi inimesi nende muredega, mul ei ole mingit soovi neid aitama minna.
Ma oleksin lõpuks vaba! Midagi pole vaja saavutada ja millegini pole vaja jõuda. Ma võin rahulikult puhata tiibu pilve serval ja sulgeda silmad, tunda ja isegi hingata vabadust. Kodus olles ei suudaks ma iial saavutada sellist vaikust, kui ma seda pilvel kuuleks. Võib-olla vaid vaikne, vaikne merekohin ja lindude laulud kostavad kuskilt kaugelt.
Õhtuks siiski jõuan tagasi koju, voldin tiivad uuesti kokku ning panen sussi sisse. Öösel neid leides sa üllatud, ma tean, kallis päkapikk, aga mõistad, miks ei ole koguaeg vaja omada tiibu.
R.I.P :'( Sweeney suri ära :'(
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar